Autor: Kaisa
Täna, 24. aprillil tähistatakse üle maailma päeva nimega Fashion Revolution Day ehk Moerevolutsiooni päev, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu moetööstuse probleemidele nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka keskkonna aspektidest ning samuti nende võimalikele lahendustele.
Kust selline liikumine üldse alguse on saanud? Selle jaoks peab ajas tagasi rändama aastasse 2013. Tolle aasta 24. aprillil varises Bangladeshis kokku Dhaka – rohkem tuntud ka kui Rana Plaza – rõivatehas, kus valmisid selliste brändide nagu nt Prada, Primark ja Mango rõivad. Varingu põhjustasid praod ehituskonstruktsioonis, mida hoone omanikud eirasid, kuigi olid saanud nende kohta hoiatusi. Samuti oli hoonele ehitatud ebaseaduslikult juurde korruseid ning hoone arhitekt on öelnud, et maja oli ette nähtu poodide ning kontorite, aga mitte tehase jaoks. 23. aprillil, päev enne varingut salvestas kohalik TV kanal kaadreid hoone konstruktsiooni pragudest. Toimus küll evakueerimine, samas hoones olnud pank ja poed suleti, kuid maja omanik Sohel Rana ütles hiljem samal päeval meediale, et hoone on turvaline ja rõivatehase töötajad peavad järgmisel päeval tööle tulema. Töötajaid ähvardati ka sellega, et kui nad tööle ei tule, peetakse nende niigi väike kuupalk kinni. Õnnetuses hukkus 1134 inimest ning vigastada sai umbes 2500. Rana Plaza varing on ohvriterohkeim katastroof, mis on rõivaste tootmise valdkonnas aset leidnud.
Nendest sündmustest ajendatuna lõid disainerid Carry Somers ja Orsola de Castro samal aastal mittetulundusliku liikumise Fashion Revolution. Iga aasta 24. aprillil tähistatakse päeva nimega Fashion Revolution Day ehk Moerevolutsiooni päev. Liikumise eesmärgiks on teadvustada moetööstuse ja kiirmoega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme nii tootmises kui ka tarbimises ning muuta riiete hankimise, tootmise ja ostmise viise läbipaistvamaks. Tänaseks on liikumine kasvanud juba ülemaailmseks ning iga aasta aprilli lõpus suunatakse moetööstuse probleemidele tähelepanu nädalapikkuse ürituste sarjaga.
Teisel tegutsemisaastal kogus Fashion Revolution ülemaailmset tuntust kampaaniaga “Who made my clothes?” (“Kes valmisas minu riided?”). Kampaania eesmärgiks oli väärtustada ning tõsta rõivatööstuse töötajate töö tähtsust ning nõuda neile töö eest õiglast palka ja turvalist töökeskkonda. Kampaania jõudis kokku 16,5 miljardi inimeseni ning teemaviide #WhoMadeMyClothes oli Twitteris kõige enim kasutatud teemaviide. 2020. aastal tuldi välja uue teemaviitega #WhatsInMyClothes, mis keskendub kangakompositsioonile ja tekstiilitootmises kasutatavatele kemikaalidele ning nende keskkonnavaenulikule mõjudele.
Fashion Revolution liikumise poolt on loodud Fashion Transparency Index (Moe läbipaistvuse indeks). Tegemist on indeksiga, mis reastab moetööstuse ettevõtted vastavalt nende läbipaistvuse tasemele, tuginedes küsimustikule ja avalikult kättesaadavale teabele tarneahela kohta. Indeks koostatakse 250 rõivabrändi analüüsil, mille aastakäive on rohkem kui 400 miljonit USA dollarit. Hinnatakse viit kriteeriumi, milleks on: poliitika/strateegia ja pühendumus; jälgitavus; juhtimine; inimõigused ja keskkonnateadlikkus ning ja “spotlight issues” ehk “tähelepanu keskpunktis olevad probleemid”. Indeks tõlgendatakse ümber protsentuaalseks vahemikuks, kus igal vahemikul on kindel läbipaistvuse määratlus – mida suurem protsent, seda läbipaistvam on bränd. Näiteks brändi GUESS läbipaistvus jäi 2020. aasta uuringus vahemikku 11-20%, aga H&M oma üllatuslikult lausa vahemikku 71-80%, kuid üle 80% läbipaistvust ei ole saavutanud mitte ükski bränd.
Rohkem infot Fashion Revolution liikumise kohta leiad siit: https://www.fashionrevolution.org/ ja siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_Revolution
Fashion Transparency Index 2020. aasta kokkuvõte: https://www.fashionrevolution.org/about/transparency/
Rana Plaza varing: https://en.wikipedia.org/wiki/2013_Dhaka_garment_factory_collapse
Pohako Disain 